Kuidas hoida järge kõigel, mis minu projektis muutub?

Kaustad on info korrastamiseks kasulikud.

Traditsiooniline dokumendistruktuur võib sulle öelda, et joonis asub näiteks siin:

Projekt → Projekteerimine → Arhitektuur → Joonised → Versioon 04

Aga kaust ei vasta kohe küsimustele:

• Millal versioon 04 saabus?

• Kes selle üles laadis?

• Milline versioon oli enne seda?

• Milline info oli projekti konkreetsel ajahetkel olemas?

• Mis veel samal ajal projektis muutus?

Just need küsimused on projekti juhtides sageli kõige olulisemad.

Kaust ütleb, kus dokument asub. Ajatelg ütleb, mis juhtus.

Franklin lisab projektiinfole ajamõõtme.

Iga Franklinisse lisatud fail saab osaks projekti kronoloogilisest ajaloost.

Ajatelg näitab projektiinfot selle tekkimise järjekorras. Nii saad projektis liikuda aja, mitte ainult kaustastruktuuri järgi.

See annab projektimeeskonnale palju selgema ülevaate sellest, kuidas projektiinfo aja jooksul kujunes.

Selle asemel, et näha ainult seda, mis on olemas praegu, saad aru ka sellest, kuidas selleni jõuti.

Üks dokument võib ehitusprojekti jooksul muutuda palju kordi.

Joonisel võib olla seitse versiooni. Spetsifikatsiooni võidakse korduvalt uuendada. Aruanne võidakse asendada uuema versiooniga.

Franklin tunneb ära sama dokumendi versioonid ja hoiab nende ajaloo omavahel seotuna.

Nii ei pea iga uut versiooni käsitlema eraldiseisva failina.

Saad jälgida dokumenti ajas ja näha, kuidas selle versioonid projekti jooksul muutusid.

See muutub eriti väärtuslikuks kuid hiljem, kui küsimus ei ole enam:

Kujuta ette, et kuus kuud pärast otsuse tegemist tekib küsimus.

Keegi ütleb:

„See muudatus oli joonisel juba veebruaris.”

Kõige uuem joonis sellele küsimusele ei vasta.

Sul on vaja teada, milline info oli tegelikult veebruaris olemas.

Kronoloogilise projektiajaloo abil saad minna tagasi sellesse ajahetke ja vaadata, millised dokumendiversioonid olid selleks hetkeks lisatud ning milline projektiinfo oli olemas.

See on üks põhimõttelisi erinevusi dokumentide hoidmise ja projekti ajaloo säilitamise vahel.

Praegune seis ütleb, mis kehtib täna.

Ajatelg aitab mõista, mis kehtis siis.

Aastate jooksul kogunenud projektiinfo püsib harva nii korrastatud, nagu kaustastruktuuri alguses kavandati.

Erinevad tiimid töötavad erinevalt. Failide nimetamise loogika muutub. Projektides on eri valdkonnad, konsultandid ja etapid.

Ja vahel mäletad sa, millal midagi juhtus, aga mitte seda, kuhu keegi faili salvestas.

Franklinis saad Ajatelge otsida ja filtreerida selle info järgi, mida sa tead.

Hoone ajalugu on suurem kui üks ehitusprojekt.

Algne arendus võib lõppeda, kuid hoone muutub edasi.

Hiljem võivad tulla näiteks:

• üürnike väljaehitused;
• tehnosüsteemide uuendused;
• renoveerimised;
• seadmete väljavahetamised;
• laiendused; või
• täiesti uued ehitusprojektid.

Franklini Ajatelg saab tuua nende projektide ajaloo kokku hoone tasandil.

Näed hoones toimuvat tervikuna ning saad Ajatelge filtreerida, kui soovid keskenduda konkreetsele projektile, valdkonnale, ajaperioodile või infotüübile.

Nii tekib oluline järjepidevus:

projekt võib lõppeda, ilma et selle info kaotaks seose hoonega.

Teadmine, et info kadus, võib olla sama oluline kui teadmine, millal see lisati.

Franklin salvestab failide kustutamise kasutajate tegevuslogisse, sealhulgas selle, kes faili kustutas.

See aitab säilitada jälgitavust projektiinfo muutmisel ka siis, kui fail ise ei kuulu enam kehtiva dokumendikomplekti hulka.

Projekti ajalugu ei koosne ainult sellest, mida lisati.

Info muudatused ja eemaldamised võivad olla olulised, kui hiljem on vaja taastada, mis projektis tegelikult toimus.

Jah.

Ajatelg ei ole lihtsalt ajalooline nimekiri. See on ka tee tagasi projektiinfo juurde.

Kui leiad otsitud dokumendi või versiooni, saad selle avada ja Franklinis sellega edasi töötada.

Näiteks tehnilise joonise puhul võid soovida joonist vaadata, midagi mõõta või võrrelda seda mõne teise versiooniga.

Nii muutub Ajatelg passiivsest arhiivist praktiliseks navigeerimiskihiks kogu projektile.

Leiad millal midagi juhtus ja saad sealt minna otse selle taga oleva info juurde.

Paljud projektiga seotud küsimused tekivad alles kaua pärast sündmust ennast.

Konsultant mäletab üht versiooni. Ehitaja teist. Projektijuht on juba edasi liikunud. Praeguses kaustas on lõppdokumentatsioon, kuid küsimus puudutab midagi, mis juhtus kaheksa kuud tagasi.

Sellise ajaloo käsitsi taastamine võib tähendada kaustade, failinimede, e-kirjade ja inimeste mälestuste läbiotsimist.

Kronoloogiline projektiajalugu annab teise lähtekoha:

Mine õigesse ajahetke ja vaata, milline info oli siis olemas.

Franklin ei otsusta, kellel oli õigus ega seda, mida dokument õiguslikult tõendab.

Ta annab projektimeeskonnale selgema faktilise ajaloo, mille põhjal olukorda uurida.

Siin muutub projekti Ajatelg millekski suuremaks.

Projekteerimise ja ehituse ajal aitab Ajatelg projektimeeskonnal muutuvat infot mõista.

Pärast üleandmist muutub sama ajalugu väärtuslikuks inimestele, kes hoonet omavad ja haldavad.

Haldusjuht võib vajada dokumenti aastaid hiljem.

Hoone omanik võib soovida aru saada, mis konkreetse renoveerimise käigus toimus.

Uuel projektimeeskonnal võib enne järgmise muudatuse tegemist olla vaja mõista, miks olemasolev lahendus üldse selliseks kujunes.

Nad ei peaks hoone minevikku taastama kaustakogust, mille lõid inimesed, kes hoonega enam seotud ei ole.

Info on juba olemas.

Väljakutse on säilitada selle kontekst.

Projekti ajal on see sinu projekti ajatelg. Pärast üleandmist saab sellest hoone ajalugu.

Ehitusdokumentide haldus on traditsiooniliselt keskendunud suuresti failide hoidmisele ja korrastamisele.

See on vajalik.

Aga hoone ei ole kaustastruktuur.

Hoone on tuhandete aja jooksul tehtud muudatuste, dokumentide, versioonide ja otsuste tulemus.

Selle asemel, et säilitada ainult hoone lõppseis, saad säilitada ka tee, kuidas selleni jõuti.

Projektijuhi jaoks tähendab see projekti ajal paremat ülevaadet.

Omaniku jaoks tähendab see järjepidevust pärast üleandmist.

Haldusjuhi jaoks tähendab see aastaid hiljem vajalikku konteksti.

Ja järgmise projektimeeskonna jaoks tähendab see, et nad ei pea alustama mineviku taastamisest.

Projekt loob infot. Franklin muudab selle hoone mäluks.