Gantti graafik on üks lihtsamaid viise ehitusprojekti ajaliseks visualiseerimiseks. See näitab, mida on vaja teha, millal peaks iga tegevus algama ja lõppema ning kuidas projekti erinevad osad üksteisest sõltuvad.
Kasulik Gantti graafik ei pea olema keeruline. Eesmärk on luua projekti ajagraafik, millest tiim saab aru, mida saab jooksvalt uuendada ja mida projektis päriselt kasutatakse.
Siin on samm-sammuline juhend selle koostamiseks.
Lisa projekti peamised tegevused
Alusta projekti jagamisest tegevusteks, mida soovid jälgida.
Sõltuvalt projektist võivad need olla näiteks:
- eskiisprojekt
- eelprojekt
- ehitusloa menetlus
- põhiprojekt
- hanked
- tööprojekt
- ehitusplatsi ettevalmistus
- ehitus
- testimine ja seadistamine
- üleandmine
Suuremad etapid saab vajadusel jagada omakorda detailsemateks tegevusteks.
Sobiv detailsus sõltub sellest, mida soovid juhtida. Arendusjuhile võib piisata kõrgema taseme ülevaatest, samas kui detailne ehituse ajagraafik võib sisaldada sadu üksikuid tegevusi.
Franklinis muutub iga tegevus projekti ajagraafiku osaks ja selle saab paigutada Gantti ajajoonele.
Määra algus- ja lõppkuupäevad
Järgmisena määra, millal iga tegevus peaks algama ja lõppema.
Näiteks:
| Tegevus | Algus | Lõpp |
|---|---|---|
| Põhiprojekt | 1. märts | 30. aprill |
| Hanked | 15. aprill | 31. mai |
| Ehitus | 1. juuni | 30. november |
| Testimine ja seadistamine | 1. detsember | 15. detsember |
| Üleandmine | 20. detsember | 20. detsember |
Gantti graafik muudab need kuupäevad visuaalseks ajajooneks. Nii on palju lihtsam näha, millised tegevused toimuvad samal ajal ja millistes perioodides toimub projektis kõige rohkem.
Seo tegevused sõltuvustega
Siin hakkab kuupäevade nimekirjast tekkima päris projekti ajagraafik.
Paljud tegevused ei saa alata enne, kui midagi muud on tehtud.
Näiteks:
Projekti kinnitamine hange paigaldus testimine
Kui hanke alustamine sõltub projekti kinnitamisest, peaks nende tegevuste vaheline seos olema ajagraafikus nähtav.
Sõltuvused aitavad tiimil mõista mitte ainult seda, millal tegevus on planeeritud, vaid ka seda, mis peab juhtuma enne, kui sellega saab alustada.
Samuti aitavad need paremini mõista viivituste mõju. Kui üks tegevus nihkub, saab tiim näha, milliseid järgnevaid tegevusi see võib mõjutada.
Lisa ja seadista sõltuvus Franklinis
- Ava ülesanne, vali väli Sõltuvused ja seejärel Lisa.
- Vali Ootab, kui valitud ülesanne peab enne lõppema, või Juhib, kui see ülesanne peab enne olema. Otsi ja vali teine ülesanne.
- Ava loodud seos ning määra seose tüüp, nihe päevades ja kas side on Range või Paindlik.
- Vaata muudatus Gantti vaates üle ja vali salvestamiseks Kinnita.
Positiivne nihe lisab tingimuse järele päevi, negatiivne nihe lubab tegevustel kattuda. Range side liigutab järgnevat ülesannet koos eelnevaga. Paindlik side jätab kuupäevad paigale ja kuvab hoiatuse, kui plaan enam seosele ei vasta.
Määra vastutajad
Ajagraafik muutub kasulikumaks, kui iga tegevuse puhul on selge, kes selle eest vastutab.
Sõltuvalt projektist võib vastutajaks olla arendaja, arhitekt, insener, ehitaja, konsultant või mõni teine projektiosaline.
Vastutaja määramine annab vastuse väga lihtsale küsimusele:
Kes peab tagama, et see juhtub?
See muutub eriti oluliseks siis, kui Gantti graafik sisaldab mitme eriala ja organisatsiooni tegevusi.
Uuenda edenemist projekti jooksul
Gantti graafikut ei tohiks koostada projekti alguses ja seejärel unustada.
Projekti edenedes tuleb tegevusi uuendada vastavalt sellele, mis tegelikult toimub. Mõned tegevused lõppevad plaanipäraselt. Teised võivad alata hiljem, kesta kauem või muutuda uue info tõttu.
Ajagraafiku regulaarne uuendamine annab tiimile projektist ajakohase ülevaate, selle asemel et vaadata plaani, mis lõpetas tegelikkuse kajastamise juba mitu kuud tagasi.
Siin on aga oluline vahe plaani uuendamisel ja ajaloo ülekirjutamisel.
Kui iga muudatus lihtsalt asendab eelmise ajagraafiku, muutub hiljem keeruliseks mõista, kuidas projekt tegelikult arenes.
Säilita ajagraafiku varasemad versioonid
Jaanuari ja juuni ajagraafik räägivad sama projekti kohta kahte erinevat lugu.
Jaanuari versioon näitab, mida tiim projekti alguses ootas. Juuni versioon näitab, kuidas need ootused projekti jooksul muutusid.
Varasemate versioonide säilitamine võimaldab hiljem võrrelda algset plaani, vahepealseid prognoose ja projekti tegelikku kulgu.
See muutub eriti väärtuslikuks siis, kui mõni verstapost nihkub.
Selle asemel, et näha ainult seda, et tänane valmimistähtaeg on kuus nädalat hilisem, saab tiim mõista, millal see nihe esimest korda ajagraafikusse tekkis.
Võrdle ajagraafiku erinevaid versioone
Vaata, kuidas sinu projekt on aja jooksul muutunud, et teha tulevasi otsuseid: kas ülesanded on valminud ajakava järgi või hilinenud.
Salvesta baasajakava ja võrdle seda tänasega
- Kinnita Gantti vaates kõik salvestamata muudatused, vali Salvesta ajakava ja anna versioonile selge nimi, näiteks Baasajakava.
- Kui ajakava on muutunud, ava Ajakavade ajalugu ja vali salvestatud versioon. Franklin kuvab selle kirjutuskaitstud ajakavana.
- Vali Võrdle tänasega. Ajatelje vaade asetab salvestatud ja praegused kuupäevad samadele ridadele; Ülevaade loetleb liikunud, hiljem lisatud ja vahepeal kadunud ülesanded.
- Filtreeri võrdlust muutuse tüübi järgi, kuva vajadusel muutumatud ülesanded ning vaheta päeva-, nädala- ja kuuvaate vahel.
Vaata projekti etappe ja ülesandeid ühel ajajoonel
Projekti ajagraafik ei koosne ainult Gantti graafikusse lisatud etappidest. Franklinis kuvatakse samal ajajoonel ka projekti ülesanded vastavalt neile määratud kuupäevadele.
Ülesandel võib olla ainult tähtaeg või nii algus- kui ka lõppkuupäev. Nii on Gantti vaates koos näha projekti suurem plaan ja selle sees toimuvad konkreetsed tegevused.
See annab projektist terviklikuma pildi. Näiteks võib projekteerimise etapp kesta mitu kuud, kuid samal ajajoonel on näha ka selle perioodi jooksul lahendamist vajavad ülesanded ja nende tähtajad.
Kui ülesande kuupäev muutub või ülesanne jääb tähtajaks lõpetamata, ei jää see eraldiseisvasse ülesannete nimekirja, vaid on nähtav projekti üldise ajagraafiku kontekstis.
Nii saab ühelt ajajoonelt vaadata nii kuhu projekt tervikuna liigub kui ka mis peab selleks vahepeal tehtud saama.
Küsi ajagraafiku kohta Franklinilt
Gantti graafikut ei pea ainult visuaalselt läbi töötama. Kui projekti ajagraafik ja ülesanded on Franklinis, saab nende kohta küsimusi esitada ka chat’is.
Näiteks saad küsida:
Selle asemel, et otsida vastuseid eraldi Gantti graafikust ja ülesannete nimekirjast, saab Franklin aidata projekti ajagraafikus olevast infost kiiresti vajaliku vastuse leida.
See on eriti kasulik suuremates projektides, kus ajagraafikus on korraga palju etappe, ülesandeid ja tähtaegu.
Mida peaks hea ehitusprojekti Gantti graafik näitama?
Hea Gantti graafik peaks vähemalt võimaldama kiiresti aru saada:
- millised tegevused on planeeritud
- millal need peaksid toimuma
- millised kuupäevad on olulised verstapostid
- kuidas tegevused üksteisest sõltuvad
- kes mille eest vastutab
- mis on juba tehtud
- mis on projekti jooksul muutunud
Koosta ja jälgi projekti ajagraafikut Franklinis
Franklin toob projekti ajagraafiku samasse keskkonda ülejäänud projektinfoga.
Franklinis saab koostada Gantti graafiku, organiseerida tegevusi ja verstaposte, määrata sõltuvusi ning jälgida ajagraafikut projekti arenedes.
Veel olulisem on see, et ajagraafik ei pea jääma eraldiseisvaks planeerimisfailiks. See saab muutuda osaks projekti laiemast ajaloost koos ülesannete, dokumentide, jooniste ja muudatustega.
Nii aitab Gantti graafik vastata nii küsimusele:
Mis peaks järgmisena juhtuma?
kui ka hiljem:
Mis tegelikult juhtus?
Korduma kippuvad küsimused
Gantti graafik on visuaalne projekti ajagraafik, mis näitab tegevusi ajas. Tavaliselt näitab see, millal tegevused algavad ja lõppevad, kui kaua need kestavad ning kuidas erinevad tegevused omavahel seotud on.
Jah. Franklinis saab koostada ja hallata projekti ajagraafikut Gantti vaates, lisades projekti etapid, kuupäevad, verstapostid ja sõltuvused. Kuupäevadega ülesandeid saab näidata samal ajajoonel.
Alusta projekti peamiste tegevuste loetlemisest, määra nende algus- ja lõppkuupäevad, lisa olulised verstapostid ning seo omavahel tegevused, mis üksteisest sõltuvad. Projekti edenedes saab ajagraafikut jooksvalt uuendada.
Ehitusprojekti Gantti graafik võib sisaldada tegevusi, algus- ja lõppkuupäevi, verstaposte, sõltuvusi, vastutajaid ja edenemist. Detailsuse tase sõltub projekti tüübist ja keerukusest.
Verstapost on oluline projekti sündmus või tähtaeg, mitte kindla kestusega tegevus. Verstapostiks võib olla näiteks ehitusloa saamine, projekti kinnitamine, ehituse alustamine või hoone üleandmine.
Sõltuvus on seos kahe tegevuse vahel, kus ühe tegevuse alustamine või lõpetamine sõltub teisest. Näiteks võib hanke alustamine sõltuda projekti kinnitamisest.
Ajagraafikut tuleks uuendada siis, kui projektis toimuvad olulised muudatused, ning projektis kokku lepitud regulaarsete aruandlusperioodide järel. Varasemad versioonid tasub säilitada, et tiim saaks hiljem näha, kuidas ajagraafik projekti jooksul muutus.
